Võlausaldajatele üle 11 miljoni euro võlgu olevas Halinga OÜs toimub saneerimine, saneerimiskava on saadetud kohtule kinnitamiseks, kuid nüüd on kerkinud probleem, sest mitu võlausaldajat ei ole siiski sellise kavaga rahul.

- 2012. aasta novembris avas Halinga juht Raul Peetson Baltikumi suurima lüpsikarjalauda, nüüd ei soovi ta kommentaare jagada.
- Foto: Andras Kralla
„Kokku said Halinga OÜ saneerimiskava vastuvõtmisel hääletada 117 võlausaldajat, kellest valdav enamus - 85 võlausaldajat hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise poolt. Saneerimiskava on kohtule esitatud ja nüüd kohus otsustab, kas kinnitada kava või mitte,“ selgitas saneerimisnõustaja Veikko Toomere, kelle sõnul on Halinga OÜ-l kohustusi üle 11 miljoni euro. Suurim võlausaldaja on SEB Pank, kelle nõue on erinevate pantidega tagatud.
Kui kohus saneerimiskava kinnitab, peab Halinga OÜ hakkama oma kohustusi vastavalt kavale täitma.
Halinga juhi Raul Peetsoni asemel kommentaare jagava Toomere sõnul ei ole saneerimiskava täitmine kindlasti ebareaalne.
„Kõikidel Eesti piimatootjatel on praegu raske. Piima hind on väga madal ja hinda mõjutab lisaks madalale turuhinnale ka Venemaa kehtestatud sisseveokeeld Euroopa Liidu toiduainetele. Ühel või teisel viisil moodustas Venemaa turg kuni 80% Eesti piimatootjate turust. Hetkel me sellele turule ligi ei pääse. Kas, kui palju ja millal piima hind uuesti tõuseb, hetkel keegi ennustada ei julge. Tulenevalt sellest sai Halinga OÜ saneerimiskava koostatud pigem konservatiivne,“ rääkis Toomere. Ta märkis, et saneerimiskava on sisuliselt lubadus võlausaldajatele ja Halinga OÜ ei saa anda võlausaldajatele lubadusi, mida nad täita ei suuda. „Ma usun, et Halinga OÜ suudab kava täita, kuid nagu öeldud, sõltub palju sellest, milliseks kujuneb piima hind,“ ütles Toomere.
Saneerimiskava alus oli Toomere sõnul pankrotihinnang, millest selgus, et Halinga pankroti korral võivad kaks pandiga tagatud võlausaldajat saada tagasi 100% oma võlast. Võlausaldajad, kelle nõue ei ole pandiga tagatud, saaksid pankroti korral oma nõudest tagasi ligikaudu 10-20%. „Seega, vaidlus ei ole selles, et saneerimismenetlus on kõigile võlausaldajatele parim lahendus. Tõsi, nõuete rahuldamine saneerimismenetluses võtab aega, kuid võimaldab pandita võlausaldajatel siiski saada tagasi 50% oma nõudest, mida on kordades rohkem, kui pankroti korral. Lisaks ei ole vähetähtis, et saneerimismenetluse kestel makstakse võlausaldajatele nende nõude jäägilt ka intressi,“ selgitas ta.
Loe, mida aga arvavad asjast võlausaldajad
Äripäeva põllumajanduse teemaveebist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!